16. apr 2015

EKÕL-i suveseminar Saaremaal

Eesti Klassiõpetajate Liidu suveseminar “Hinge- ja teatrikunst

(Kohtu 22, Kuressaare)

10. augustil
10.30 -11.00 saabumine, tervituskohv
11.00 -12.30 Õpetaja hääl kui töövahend - Katri-Liis Vainio, MuM ja PhD J.Researcher, Helsingi ja Tallinna Ülikoolide ja Sibeliuse-akadeemia lektor, häälekoolitaja ja Somatic Pilatese treener.
Uurime oma häält kui tähtsaimat töövahendit. Ühepäevase praktilise kogemuskoolituse eesmärk on luua võimalused eneseanalüüsiks, enesejuhtimiseks, isikliku häälelise ressursi teadvustamiseks ja suurendamiseks ning hääle mõju tundmaõppimiseks. Õpime ja harjutame uut hääle- ja eneseväljendamistehnikat selgemate ja mõjusamate sõnumite edastamiseks.
12.30 -13.30 lõunasöök
13.30 -15.00 jätkab Katri-Liis Vainio
15.00-15.30 paus
15.30-17.00 jätkab Katri-Liis Vainio
17.30 õhtusöök
Vaba aeg Kuressaare linnas (igaüks sisustab enda soovi järgi)
Näiteks võimalus vaadata Kuressaare Sadamaaidas EMTA lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuse lavastust “Ekke Moor” https://www.piletimaailm.com/performances/53051.
Soovi korral peate piletid ise broneerima ja välja ostma.

11. august
HOMMIKUSÖÖK
8.45 - 9.30 maakondlik kogu - tutvumine, uute tegevuste planeerimine (eelmise aasta mõttetalgud)
9.30-11.00 töötoad
Kolleegilt kolleegile töötubades jagavad õpetajad kogemusi teatritegemisest ja praktilisi võtteid dramatiseeringu lavastamiseks.

I töötuba „Draamaõpetus erinevates ainetundides“ -  Ülle Jasmin, Sirje Mehik, Merle Tustit, Kersti Kirs - Kuressaare Gümnaasiumi klassiõpetajad, kooli traditsioonilise teatripäeva „Väike uba“ korraldajad ja osalejad.

II töötuba „ Kodukohaga seotud näitekunst“ - Külli Lindau, Lümanda Põhikooli klassiõpetaja, käsitööõpetaja.
Külli Lindau on tegelenud folkloori ja kohalikus murdes õpitud kavadega (näidendid). On valminud kaks DVD-d "Jürist  mihklisse" ja "Meite pere lambalugu". Dramatiseeringute jaoks on lapsed meisterdanud temaatilisi kostüüme ja maske.

11.00-11.30 paus
11.30-13.00 jätkuvad töötoad (rühmade vahetus)
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-15.00 kogemuste jagamine “Põnev ettevõtmine minu koolis”
Õpetajatel võimalus jagada ideid oma koolis toimunud põneva üritus(t)e kohta.
Suveseminari orienteeruv lõpp 15.30.
Registreerimine 19. juunini 2015
Osalustasu:
  • liikmele ööbimisega 55 €,  ööbimiseta 30 €;
  • mitteliikmele ööbimisega 80 €, ööbimiseta 60 €
Mitteliikmetel võimalus osaleda vabade kohtade olemasolul.
Äraütlemised/loobumised teatada hiljemalt 26. juuliks.
Hilisemaid äraütlemisi ei arvestata, soovitav leida asendaja.



8. apr 2015

Eesti Klassiõpetajate Liidu kevadseminar “Reis tähemaailma”





6.aprillil kogunesid klassiõpetajad Tallinna Energia Avastuskeskusesse traditsioonilisele kevadisele koostööseminarile "Reis tähemaailma."

Seminari alguses said klassiõpetajad energiakeskusega lähemalt tuttavaks. Turundusjuht Kristiina Raid tutvustas majas pakutavaid õpiprogramme ja ekspositsioone. Kõike seda oli meil võimalik oma silmaga ka hommikuse ringkäigu ja lõunapausi ajal näha. Seminari esimeseks külalislektoriks oli MTÜ Hoolingu eripedagoog-nõustaja ja koolitaja, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige ja koolitusjuht, Lugemispesa arendaja Maili Liinev, kes andis näpunäiteid ja juhiseid lapse lugema õpetamisel nii õpetajale kui ka lapsevanema jaoks. Ta rõhutas, et oluline on luua kontakt lapse ja tema perega. Õpetaja on see, kes saab vanemat aidata ja suunata. Lapse lugema hakkamine ei toimu hetkega, vaid see on pikk protsess, mis algab juba lapse sünnimomendist. Liinev rõhutas, et lapsi ei tohiks lugema treenida, sest siis ei kujune funktsionaalne lugemisoskus ja lugemine muutub ebameeldivaks, kaob huvi. Lugemisoskuse olulisteks teguriteks on vanema enda eeskuju, ettelugemine (oluline 12. eluaastani!), raamatute koostamine, lühikirjade kirjutamine, lugemismängud. Tähtis on last tunnustada ning seeläbi tõsta tema enesehinnangut. Ei tohi unustada, et iga laps hakkab lugema, lihtsalt õppimisprotsessi pikkus on iga lapse puhul erinev.
Aga mida teha siis, kui lapsel on lugemisraskus ja sellega seoses ka madal enesehinnang? Siis tuleb appi lugemiskoer. Järgmiseks külaliseks oli Maarja Tali lugemiskoeraga Susi. Eestis on praegu 20 tegutsevat lugemiskoera. Oluline on koera iseloom ja koostöö peremehega, koeratõu puhul ei ole kindlaid eelistusi. Lugemiskoertele väljastatakse ametitõend, mis kinnitab tema sobivust teraapiakoeraks.

Ka Maarja rõhutas, et loomade abil saab laste enesehinnangut tõsta, tekitada lugemishuvi. Lugemiskoer on lapsele toeks lugemisraskustest ülesaamisel, sest neljajalgne sõber kunagi ei kritiseeri. Ta võtab maha hirmud, koer ei oska ise lugeda, talle saab ette lugeda. Teraapia lugemiskoeraga on pikk ja aeganõudev protsess.

Klassiõpetajad jõudsid ühisele järeldusele, et lapse lugema õppimine ei tohi olla valus. Täiskasvanud, lapse pere koos õpetajaga, saavad olla lapsele toeks põneva tähemaailma avastamisel. .





Klassiõpetajad Lääne-Virumaalt:
Jana Sillajõe, Rakvere Gümnaasium
Mare Kütt, Rakvere Gümnaasium
Sirle Taaksalu, Põlula Kool